Tööstuslike pöörlevate masinate - turbiinid, generaatorid, suured mootorid, laeva jõuvõllid ja kiired{1}}kompressorid - näitavad laagrite temperatuuri kõige otsesemalt eelseisva rikke kohta. Isegi kui temperatuur on 10 kraadi üle kehtestatud lähtetaseme, on see sageli märk sellest, et määrdekile laguneb või koormuse jaotus on nihkunud või et saasteained on sattunud liikumisruumi ja kulutavad laagripinda. Aastakümneid tuginesid tehase operaatorid nende muutuste tuvastamiseks laagrikorpusele paigaldatud välistele anduritele. Kuid selle lähenemisviisi piirangud on hästi teada: välised andurid suudavad registreerida temperatuuri tõusu ainult siis, kui laager on jõudnud kriitilisse olekusse. TheTemperatuurisondi kombineeritud laager kombineeritud laager on selline konstruktsioon, mis integreerib temperatuurianduri elemendi otse laagrikonstruktsiooni, tavaliselt Babbitti voodri sees.
Integreeritud sondi laagri anatoomia
Temperatuurisondi kombineeritud laagri struktuurne alus on standardne hüdrodünaamiline laager, --olgu see siis telje kaela või tõukejõu struktuur --, mis on modifitseeritud nii, et see võtab vastu ühe või mitu temperatuuriandurit. Tüüpilises tihvti laagrikorpuses puuritakse väikese läbimõõduga ava terasaluse välispinnast radiaalselt ja pikendatakse 1–2 mm kaugusele Babbit-to-Steel pistikust. Tõukelaagrite padjandites väljub auk voodri tagapinnast ja lõpeb samal sügavusel valge metallist jooksupinna all. Andurid - kõige sagedamini takistustemperatuuri detektor (RTD) või termopaar - sisestatakse auku ja seejärel kantakse ava põhja vedrud või liimitakse kokku soojust juhtiv ühend.
Projekteerimise põhieesmärk on läheneda soojusallikale ilma mehaaniliste sekkumisteta. Anduri ots peab olema Babbitti pinnale piisavalt lähedal, et tuvastada temperatuurimuutusi pigem sekundite kui minutitega, kuid see ei tohi kunagi tungida Babbiti kihti ennast, kuna igasugune anduri sissetung laaditud valgesse metalli võib tekitada pingekontsentraatori, mis võib tsüklilise koormuse korral põhjustada väsimuspragusid. Standardid nagu API 670, mille on avaldanud American Petroleum Institute, väidavad, et anduri ots peaks tavaliselt jääma Babbitti pinnast 1,0–2,5 millimeetri kaugusele. Täpne sügavus sõltub padja paksusest, eeldatavast termilisest gradiendist ja seiresüsteemi nõutavast reaktsiooniajast.
Kuidas andurid töötavad: RTD-d ja termopaarid
Laagrite temperatuuri mõõtmisel domineerivad kaks anduritehnoloogiat, mille tööpõhimõtted on täiesti erinevad.
Resistentsuse temperatuuriandur kasutab ära head iseloomulikku seost metalli takistuse ja temperatuuri vahel. Anduri elementide --kõige sagedamini peen plaatinatraat või õhuke plaatina plaat keraamilistel aluspindadel on takistusega, mis tõuseb temperatuuriga peaaegu lineaarselt. Tööstusstandardi konfiguratsiooni Pt100 RTD puhul näitavad andurid takistust 100 oomi 0 kraadi juures ja umbes 138,5 oomi 100 kraadi juures. Seiresüsteem saadab läbi elemendi väikese ergutusvoolu, mõõdab tekkivat pingelangust, arvutab takistuse ja seejärel teisendab selle temperatuurinäiduks, kasutades standardiseeritud kalibreerimiskõverat vastavalt standardile IEC 60751. RTD on eelistatud siis, kui mõõtmise täpsus ja pikaajaline stabiilsus on kõige olulisemad; nende triiv järjestikuste tööaastate jooksul on tavaliselt väiksem kui 0,1 kraadi.
Termopaar toimib Seebecki efektina: kui mõõteristmikul on ühendatud kaks erinevat metalljuhet ja temperatuur sellel ristmikul erineb mõõteriista võrdlusristmikul olevast, tekib kogu ahelas temperatuuride erinevusega võrdeline pinge. Laagrirakendustes on kõige levinum tüüp K--tüüpi termopaar. See seob kroomi (nikkel-kroom) alumiiniumiga (nikkel-alumiinium), tekitades huvipakkuvatel temperatuuridel umbes 41 mikrovolti Celsiuse kraadi kohta. Termopaarid on vähem täpsed kui RTD - – 1. klassi K-tüüpi termopaari tolerants laagri töötemperatuuril ± 1,5 °C –, kuid need on vastupidavamad, taluvad kõrgemaid temperatuure ja reageerivad kiiremini, kuna muudavad tuvastussõlmed füüsiliselt väiksemaks kui väikseim praktiline RTD element.
Ajakirjas Lubricant avaldatud uuringus näitasid Laubichler ja kolleegid Grazi tehnikaülikoolist, et raskete diiselmootorite laagrikestadesse manustatud K--tüüpi termopaarid suudavad koos andmepõhiste ennustusmudelitega usaldusväärselt tuvastada alla 0,4-kraadiseid temperatuurimuutusi. See tõestab, et kui anduri asendit ja signaali käsitletakse õigesti, on termopaari tagasihoidlik täpsus oleku jälgimise ülesande täitmiseks piisav.
Juhtmed, signaaliülekanne ja mürakindlus
Temperatuurisondi laagri sees oleva anduri otsa tekitatud temperatuurisignaal peab olema edastatud keskkonnas, mis ei soodusta madalat{0}}taseme signaali. Traadikimp läbib laagrikorpust - tavaliselt läbi spetsiaalse kanali või kaablitihendi - ja väljub masina välisküljele paigaldatud ühenduskarbist. Sealt ühendub see välijuhtmestikuga, mis ühendatakse juhtimisruumi või kohalike masinate kaitsekappidega.
Jooned on olulised. RTD kasutab tavaliselt kolme-või nelja-juhtmega seadet, et kompenseerida juhtme enda takistust. Vastasel juhul suurendab takistus nihkeviga, kui kaabli pikkus suureneb. Kolme-juhtmega RTD vooluringis kannavad kaks juhtmest ergutusvoolu ja kolm juhtmest pakuvad pingetuvastusradu. See võimaldab seiresüsteemil lahutada üldisest mõõtmisest juhtmetakistuse. Nelja-juhtme seadistus, mida kasutatakse kõige täpsemaks paigaldamiseks, välistab täielikult juhtmevead, kuid nõuab rohkem juhte anduri kohta.
Termopaari ahelad nõuavad, et juhe oleks valmistatud termopaari -klassi materjalist. Tavaline vasktraat lisab igasse liigendisse parasiitsõlmed, mis mõõtmised segasid. Pikendatud liine tuleb hoida eemal elektromagnetiliste häirete allikatest, eriti inverteri ajami kaablitest ja suurtest voolujuhtidest. Selle põhjuseks on asjaolu, et mikrovoldi{4}}taseme termopaari signaal võtab kergesti vastu induktiivset müra. Varjestatud, keerdpaar-kaabel ja varjestatud ühepunktiline maandus on tavapraktika.
Millised temperatuuriandmed näitavad
Temperatuurianduri kombinatsiooni laagrite töötlemata temperatuuriväärtused on kasulikud, kuid diagnostiline väärtus on aja jooksul mustris. Kolme temperatuuri käitumise pidev jälgimine:
Algtase on seatud stabiilsele töötemperatuurile teadaoleva koormuse ja kiiruse juures. Igasugune baasjoone tõus ülespoole nädalate või kuude jooksul võib viidata laagrite järkjärgulisele kulumisele, õli lagunemisele või jahutussüsteemide saastumisele. Kõik need arengud on aeglased ja nõuavad süstemaatilist sekkumist.
Temperatuuride erinevus mitme -tihendiga tõukelaagri tihendite või laagrilaagri koormatud ja koormamata poolte vahel näitab koormuse jaotusprobleemi. Kui tõukejõu laagris on ühe voodri temperatuur 5–8 kraadi CC kõrgem kui külgneva voodri oma, viitab see tugevalt kohalikule ülekoormusele. Selle põhjuseks võib olla tõukejõu krae nihe või probleemid laagri tasakaalustava ühenduslüliga.
Temperatuuri tõusu kiirus mööduvate sündmuste (käivitamine, koormuse muutmine või hädaseiskamine) ajal annab võimalikult varajase hoiatuse ägedatest probleemidest. Temperatuuri kiireks tõusuks loetakse suurte laagrite puhul rohkem kui 2 kraadi sekundis ja väikeste laagrite puhul üle 5 kraadi sekundis, mis peaaegu alati tähendab metallide vahelist kokkupuudet. Seetõttu nõuab see viivitamatut koormuse vähendamist või väljalülitamist. API 670 näeb ette, et masinate kaitsesüsteemid peavad suutma sellise tõususündmuse tuvastada ja sellest teada anda sekundi jooksul pärast anduri reageerimist.
Häirearhitektuur ja tehase integreerimine
Õigesti rakendatud temperatuurianduri kombineeritud laagri paigaldamine saadab andmed astmelisele häiresüsteemile. Esimene etapp -tavaliselt 10–15 kraadi Celsiuse järgi üle normaalse töötemperatuuri-käivitab eelhoiatuse. See ärgitab operaatorit uurima, kuid ei muuda automaatselt masina tööd. Teine kiht seatakse originaalvarustuse tootja poolt määratud laagritele lubatud maksimaalsele pidevale temperatuurile. See käivitab hoiatuse, mis võib käivitada koormuse automaatse vähendamise. Kolmas ja kõrgeim tase on seatud hädaolukorras reisimise temperatuurile, millest kõrgemal tekiks Babbittile kohe pöördumatu kahju. See tellimismasin lülitatakse kohe välja.
Kaasaegsed seiresüsteemid ühendavad laagrite temperatuuriandmed vibratsiooni, aksiaalasendi ja määrimistingimuste andmetega. See annab mitme-parameetrilise ülevaate masina seisundist. Temperatuuri tõus, mis ilmneb vibratsiooni amplituudi suurenemisel, viitab tavaliselt mehaanilistele probleemidele, nagu tasakaaluhäired, nihestused või lahtised laagrid. Kui aga vastavat vibratsioonimuutust ei toimu, viitab temperatuuri tõus tõenäolisemalt määrimis- või jahutussüsteemi probleemidele. Selle tulemusena vähendab see mitmeparameetriline korrelatsioon oluliselt vale reisimist ja tarbetut seisakuaega.

Mõju hooldusele ja töökindlusele
Lisaks kaitsefunktsioonile toetavad instrumendi laagrite kogutud temperatuuriandmed ennustavaid hooldusstrateegiaid. Ajaloolised temperatuuritrendid, mis on seotud hooldusdokumentidega, võimaldavad töökindlusinseneridel hinnata laagrite järelejäänud eluiga. Seejärel saavad nad korraldada asendusi kavandatud seisaku ajal, selle asemel, et reageerida planeerimata tõrketele. Temperatuurianduri paigaldamise lisakulud laagrite valmistamise või parandamise ajal - tavaliselt 5–15% laagri baashinnast - kaetakse mitmekordselt, vältides laagri katastroofilist riket. Suurtes turbiinides või generaatorites võivad sellised rikked põhjustada seisakukulusid üle 100 000 dollari päevas.
Võimalus kontrollida laagreid keskjuhtimisruumidest või isegi -välistest seirekeskustest on muutunud mugavusest operatiivseks vajaduseks, kuna tööstusrajatised võtavad kasutusele rohkem automatiseeritud ja kaugoperatsioone-, mida kiirendavad tööjõuprobleemid, nagu näitavad Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja teiste energiasektori agentuuride järjestikused aruanded. Temperatuurianduri kombineeritud laager on kaugseire teostamiseks põhianduri element.
Viited
1. Ameerika naftainstituut. API standard 670:Masinate kaitsesüsteemid. 5th Edition, Washington, DC: API Publishing Services, 2024.
2. Laubichler, C., Kiesling, C., Marques da Silva, M., Wimmer, A., & Hager, G. "Data{6}}Driven Sliding Bearing Temperature Model for Condition Monitoring in Internal Combustion Engines."Määrdeained, Vol{0}}, No. 5, artikkel 103, 2022. DOI: 10.3390/määrdeained10050103.
3. Rahvusvaheline elektrotehnikakomisjon. IEC 60751:Tööstuslikud plaatinatakistustermomeetrid ja plaatina temperatuuriandurid. IEC, 2022.
4. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).Maailma energiatööhõive 2023. Pariis: IEA väljaanded, 2023.



